Üheksa aastat tagasi, kui meie kogukonna vana “Surmade hindamise protokoll” (APRAIS-i eelkäija) oli paigas, helistas Anna 911-le, kui tema abikaasa teda füüsiliselt ründas. Kui kutsele reageerinud ohvitser küsis Annalt LAP riskihindamise küsimusi, vastas Anna neile kõigile ei. Kuid ohvitseri tähelepanekud näitasid, et olukord oli väga surmav ja seostas Anna Emerge'iga. Emerge sirutas käe, kuid Anna ei vastanud kunagi. Ta oli liiga hirmul, et öelda midagi, mis võib tema mehe kätte maksta. Pea kümme aastat hiljem helistas Anna uuesti numbrile 911, kui tema mees teda ründas.
Seekord, kui APRAISe riskianalüüs läbi viidi, teadis ta, et peab ilmnema kogu toimuva verbaalse, finantsilise, emotsionaalse ja füüsilise väärkohtlemise osas. Ta ei kahtlustanud, kas tema abikaasa on võimeline järgima tema ähvardusi teda tappa või nende lapsi haavata. Ta süüdistab teda sageli afääris ja kasutab kodus olevaid relvi, et ähvardada teda ja nende lapsi.
Anna jagas, et ta liigub lahke ja vabandava olemise ning vägivallateosides plahvatuse vahel. Seekord, kui Annale pakuti Emerge'i teenuseid, nõustus ta. Mitu viimast kuud on Anna käinud regulaarselt Emerge kogukonnapõhiste teenuste kaudu tugigruppides ja teatab, et ta õpib palju.
Annal on endiselt ees palju ohutuse ja isemajandamise tõkkeid. Ta elab ajutiselt pereliikme juures ega ole suutnud oma tööd ega elukohta leida. Anna tegeleb ka laste turvalisuse osakonna seotusega perekonnaga laste kodus väärkohtlemise tõttu (millega Emerge teda toetab). Kuid Anna teeb suuri edusamme, et avastada oma väärkohtlemist ning mõju, mida see on talle ja tema lastele avaldanud. Midagi, mida tal pole olnud kerge teha.
Ta hakkab läbi töötama trauma tagajärgi, mida nad kõik on kannatanud, ja on jaganud, et soovib uurida teraapiat nii enda kui ka laste jaoks. Kui Anna teekond väärkohtlemisest vabasse ellu pole veel kaugeltki lõppenud, ei pea APRAISe kaudu loodud ühenduse tõttu Anna seda teekonda üksi käima.